EST ENG RUS
 
 
 
Esileht Mis on psühhoanalüüs Kontakt Otsing Uudiskiri Psühhoanalüüs eesti keeles
 
   
  Lugemist psühhoanalüüsi vallas
Prindi
 
Soovitatav psühhoanalüütiline kirjandus
Artiklid, loengud
 
 
 

Psühhoanalüüsi loeng, 1-2 osa

19.10.2014

Psühhoanalüüsi loeng, I-2 osa.

2.C. Kuidas inimene mõistab (mõtlemine) iseennast ja ümbritsevad maailma.

 

Inimene tajub ümbritsevat maailma läbi meeleelundite, konstrueerides osaliste ja katkendlike mälujälgede alusel oma arusaamise maailmast, KUID MÕISTAB MAAILMA KASUTADES MÕTLEMISES SÕNU või mõnda muud abstraktset väljendusviisi - muusikat, matemaatikat, kunsti jne.

Meelte poolt tajutu tekitab inimeses erinevaid tundeid ning tunnetega seotud phantaasiaid[1] ja fantaasiaid, mis omakorda arenevad läbi reaalse maailma tundmaõppimise mõteteks, mis omakorda läbi korduva reaalsuses testimise arenevad teadmisteks[2]. Mida enam teadmisi seda enam võib inimene usaldada oma aimu (intuitsiooni) ning toetuda oma mõtlemisele, et ümbritseva maailmaga rahuldavalt toime tulla. Fantaasia ja mõtte üheaegne ja vastastikune kooseksisteerimine inimese meeles (psüühikas)[3] võimaldab toime tulla ümbritsevast maailmast tulenevate pingetega, olles sobivalt realistlik ja tõetruu. Inimese võimet sõnastada oma tundeid on nimetanud inglise inimmeele sõõlaja (psühhoanalüütik) Wilfred Bion psühhoanalüütiliseks funktsiooniks, mis on eksisteerinud alates hetkest, mil inimene mõttelisi väljendusviise kasutama hakkas.[4] Mõtlemine[5] seostub võimetega organiseerida ja korrastada mentaalset materjali, formuleerida tähendusi ja mõista, ning struktureerida ja klassifitseerida mõistetud mentaalset materjali.

Sõnad on samas alati kultuurikesksed, ning seletavad kirjeldavad vaimseid nähtusi läbi kultuuri eripära[6]. Näiteks inglise keelne sõna to depend tähendab samaaegselt sõltuma kui ka usaldama. Eesti keeles tähendab to depend ainult sõltuma või siis olenema. Eesti keele sõna sõltuvus ei sisalda usaldust, jääb alles ainult sõltuvus. Näiteks inglise keelne sõna to contain, mis  Bioni sõnul kirjeldab tegevust, kus ema aitab lapsel toime tulla primitiivse ärevusega, võttes selle tunde endasse containing it  ja annab selle valitsetud tunde lapsele tagasi. Eesti keelne tõlge on tagasi hoidma, ohjeldama või vaos hoidma. Eelpool mainitud sõnad kirjeldavad pigem hobusega toime tulemist, mitte aga lapse tunnetega tegelemist. Kes on hobusega kartuleid mullanud või kartuli vagu kündnud teab käsklusi, mida hobusele antakse ja mida hobune ka mõistab; „Tagasi“ ja „Vaole“. Ohjad, millega hobust juhitakse seostuvad sõnadega ohjama, ohjeldamatu, ohjes hoidma.

Sõnad on ka inimese mõtlemise arengu kajastajad nii ontogeneetilises[7] kui ka fülogeneetilises[8] plaanis. Varasema mõtlemise kaksipidisus (ambivalentsus), kajastub ka keeles, kus sõna võib omada kaht vastandlikku tähendust või olla mitmetähenduslik. Saksa keele sõna das Gift tähendab mürki kuid sama sõna gift inglise keeles hoopis kingitust. Saksa keele sõna Stumm, mis tähendab tumm eesti keeles, on sarnane saksa keele sõnale Stimme ehk heli või hääl. Inglise keelne sõna want ehk tahtma, tuleneb vana norra keelest sõnast vant, mis tähendab puudub. Ladina keele sõna altus tähendab nii kõrget kui ka sügavat. Sacher aga nii püha kui ka neetud.  Inglise keele sõna lock tuleneb saksakeele sõnast Lücke või Loch, mis tähendab ava. Inglise keele sõna geld tähendab kohitsema. Sõna teine tähendus vana-inglise keeles on yield ehk saak. Saksa keele sõna Geld on eesti keeles raha kui sõna saak abstraktne väljendusvorm. Saksa keele sõna Shuld tähendab nii võlga kui ka süüd. Pulm on eesti keeles rõõmus sündmus, pulma aga on sõna, mis soome keeles tähendab õnnetust.

Võib küsida, miks sõnade tähendus siis nii oluline võiks olla. Aga seepärast, et sõnad kujundavad nii inimese arusaamasid kui ka käitumist[9] Tunnete mõistmine ja sõnastamine võimet toimub võrdkujutamise (sümboliseerimise)[10] teel. Võrdkujutamises eristatakse võrdkuju (sümbol) esemest, kujundist, sõnast vm. (sümboliseeritust). Võrdkujutamine (sümboliseerimisvõime)[11] iseloomustab inimese meele arenevat ja laienevat võimekust, luua ja korrastada inimese sisemiste soovide ja vajaduste ning välise maailma ootuste ja nõudmiste vaheline tasakaal ehk luua piisavalt mõistev ühendus ümbritseva reaalsusega. Võrdkujutamise abil on võimalik muundada mitteteadvuses peituvad himud ja kihud meelemärkuses arusaadavateks ja käsitlevateks.

Sõnalised võrdkujude leidmine seksuaalsete või vallutavate (agressiivsete) kihude (tungide) teadvustamiseks loob mitmeid võimalusi kihude (tungide) käsitlemiseks. Teatud osa seksuaalsete kihudega (tungidega) seotud materjal tõrjutakse mitteteadvusesse (lapseea seksuaalsusega seonduv materjal, mis ei lõimunud meelde). Teadvustatud ja meelde lõimitud seksuaalses kihud tagavad rahuldust toova seksuaalelu. Sublimeeritud[12] seksuaalsed kihud rakenduvad motiveeriva jõuna erinevatesse loovatesse tegevustesse (maalimine, musitseerimine, filosofeerimine jne.).

Kuigi mõtlemine ja võrdkujutamine on olulised ümbritsevas maailmas toimetulemiseks siis viimaste aastate neuroteaduse uuringud viitavad tõsiasjale, et oma otsused teeb inimene siiski tulenevalt tunnetest ning mõtlemine vaid seletab toimunut.

Vaatleme näiteks inimese näo äratundmist. Teist inimest kohates tajume tema nägu esmalt emotsionaalses plaanis. Esmane emotsionaalne taju (tekib teatud aju piirkonnas) hõlmab endas inimese kõik mälule antud hetkel kättesaadavad eelnevad emotsionaalsed kogemused mis seostuvad teiste inimeste nägudega. Olenevalt eelnevatest suhetest ning konkreetselt inimesest, keda antud hetkel tajume, (võõras, tuttav või lähedane), tekib 14 millisekundi (NB 14 tuhandikku sekundit) jooksul teatud tundereaktsioon. Tundereaktsioon seostub tajutud inimesega kas vähemal või suuremal määral olenevalt tajuja võimest reaalsuse tajumise võimest antud ajahetkel. Ärevuse ja pinge olukorras ei pruugi tekkinud reageering  vastatagi tegelikkusele. Teises aju piirkonnas tekkiv korrastatud arusaamine, ehk näo äratundmine ja tuvastamine, mis tugineb mõtlemisele ja võtab aega 400-500-600 millisekundit ehk ligikaudu pool sekundit. Kui selle aja jooksul inimene ei ole võimeline nägu tuvastama, siis on unustamiseks ilmselt mingid mitteteadvuslikud põhjused, mille tõttu inimest ei mäletata (Näiteks mitteteadlik viha või kadedus).

 

Arengulises (fülogenees) plaanis võib võrdkujutamine olla vägagi erinev. Millisel viisil leiab inimene oma tunnetele sõnu, mida leitud sõnad inimesele tähendavad ja milliseid sõnu inimene oma tunnete kirjeldamiseks kasutab võib olla väga erinev[13]. Psühhoanalüütiline mõtlemine eristab kolme reaalsusest arusaamise viisi:

Varase inimühiskonna (nii kui ka lapseea) mõtlemist iseloomustab animism, koos kõikvõimsusetunde[14] ja maagilise mõtlemisega, mida oli inimesele vaja, et toime tulla abituse ja abitusest tuleneva vihaga. Animistlik mõtlemine ei eristanud selgepiiriliselt elusat ja eluta maailma teineteisest. Abstraktsed sõnad ei kirjelda konkreetset maailma, vaid moodustavad konkreetse maailma, sõna ongi tegu ja sõna võib tappaNii võis traditsioonilise kultuuri esindaja, kes oli kogemata tabu[15] rikkunud surra kui karistus keelust üleastumise eest oli surm. Näite leiame ka Balti keti videolt, kus võimsad eesti naised laususid, et  kui vaja tõmbame Moskvale ka keti ümber! Ja seda olukorras, kus riikliku vägivalla oht oli vägagi realistlik. Animismist tulenevale ebausule ja maagilisele mõtlemisele, on iseloomulik eeldus, et kõik ümbritsevas maailmas on realistlik ja oluline. Niisugune viis ümbritseva maailma interpreteerimises oli inimesele eluliselt vajalik evolutsioonilises plaanis, et toime tulla nappide vaimsete ressurssidega keerulises ja ohtlikus elus. Animismi iseloomustab ka tootem[16] kui üleminekunähtus animistlikult mõtlemiselt religioossele[17]. Tootemiga seotud suhtele on iseloomulik kaksipidisuse (ambivalentsete tunnete) ülekandmine konkreetsele. Soome-ugri kultuuri üks tootemloomi karu, oli küll puutumatu (armastustunne), kuid kelle tapmine (vihatunne), mis oli võimalik, võis toimuda ainult teatud kombestiku raamides. Kaasaegse Ameerika tootemloom näiteks on kalkun, keda süüakse rituaalsel Tänupühal.

Sotsiaalse elu areng viis inimühiskonna peatselt religioosse mõtlemise ehk religiooni juurde, kuna teadmatus loodusnähtuste olemusest sundis inimesi välja mõtlema jumalad, kes juhivad inimese elu. Kõikvõimsustunne ja maagia antakse vabatahtlikult üle institutsioonile ehk kirikule või religioossele liidrile, nii kui laps oli enne omistanud kõikvõimsusetunde erinevad aspektid, mõista seoseid põhjuse ja tagajärje vahel, olla hea ja armas lapse jaoks kui vaja ning muuta ümbritsevat maailma, täiskasvanule. Meenutan teile näiteks tuntud karikaturisti Heinz Valk´u hüüdlauset Laulva revolutsiooni aegadest, et „ Me võidame niikuinii!” Kui Valk nii juba ütles, siis nii saabki see ka kindlasti nii olema.

Ühiskond kasutab nüüd loitsimist, manamist, palvetamist või muud maagilist keelt, et kutsuda appi täiskasvanu autoritaarseid figuure (mitteteadvuse plaanis vanemad), kellele tuleb ülialandlikult alluda. Religiooni mõjujõud annab tunnistust inimese abitusest, temast määratult suurema ja tugevama jõu ees ümbritsevas maailmas.

Maailma mõistmise küpsemale viisile on omane teaduslik (loogiline) mõtleminekus ümbritseva maailmaga kohanemine toimub tunnete ja mõtlemise läbi, kus meeles toimuv tõelisus eristub peegelduses välise maailma tegelikkusest. Võetakse arvesse tegelikud võimalused, rakendatakse tegelikud jõud (kujundlikult siis eesti keeles – teaduslik mõtlemine rakendatakse kui hobune vankri ette, kus siis inimese  vaimujõud on kui hobusejõud, mis vankrit (rege) edasi veab) tõeliste tulemuste saavutamiseks.

Ontogeneetilise arengu plaanis võime eristada võrdkujutamises (sümboliseerimisprotsessis) kaht esinemisjärku. Kaksiksuhtes emaga kujunevad tähendused tunnetele viisil kui „asi iseeneses“ ilma koetiseta (vastastikuste seoste ja asetuste leidmiseta). Kolmiksuhtes ema, isa ja laps nn. Oidipaalses[18] esinemisjärgus loob tekkiv koetis tähendustele võrdkujud välise maailma tõeseks mõistmiseks.

Kaksiksuhtes emaga soovib laos vajaduste absoluutset ja kohest rahuldamist. Suhtlemine emaga toimub tunnete tasandil[19]. Helid on eelkõige häälitsused, pildid tähenduseta visuaalsed kujundid. Sõnad, mis ema ja lapse suhtesse ilmuvad ja omandavad tähendusi vaid tunnetena. Arusaamine suhte olemusest ja võimalustest suhtes piirdub vaid kahe inimese suhtega, kus üks on teise teenistuses. Niisugune arusaamine suhetest täiskasvanute maailmas, võib äärmuslikel juhtudel olla näiteks meeste impotentsuse põhjuseks - seksuaalselt atraktiivne naine seostub meeles emaga, kellega seksuaalvahekord ei ole lubatud.[20]

Laps väljub kaksiksuhtest psühholoogilise iseseisvuse saavutamise järel eralduses emast kui esimesest armastuse objektist. Enamasti kolmanda eluaasta lõpul, mil on tekkinud ja välja kujunenud piisavalt tõeline püsiv kujutlus ja arusaamine iseendast, teistest inimestest ning suhetest. Iseseisvus saavutatakse kui ema ja laps saavad kogetud nii lapse kui ka ema poolt eraldiseisva ja iseseisvana. Iseendaks saamise ja eraldumise protsessi nimetatakse ka psühholoogiliseks sündimiseks.[21]

Oidipaalne ehk kolmiksuhe loob olukorra, kus sõnad saavad uue tähenduse, mis kirjeldab ümbritsevat maailma tema mitmetähenduslikus ratsionaalsuses. Kolme liikme olemasolu suhtes teeb võimalikuks mõistete klassifitseerimise, kuna on olemas alus ja kaks nähtust mida klassifitseerida ( näiteks alus on ema ja selle põhjal saab defineerida erinevaid tähendusi nii lapse kui ka isa kohta). Seksuaalsed tunded leiavad oidipaalses olukorras sõnad, mis ühendavad uuel viisil meele tegelikkusega. Tekib terve täiskasvanulik paarisuhe ja mõnu ning naudingu võime genitaalsest seksuaalsusest, kus konkreetne kehaline seksuaalsus on saanud vaimse tundesisu. Üks oidipaalsetest tunnetest on armukadedus, mis erineb kadedusest. Inglise keeles on armukadedus jealousy (emulation) kui talumatus rivaliteedi ja truudusemurdmisega seoses, kadedus aga envy (askance) kui kõõrdi ja viltu vaatama millelegi, mida endal ei ole. Eesti keelne armukadedus ei kirjelda inimese oidipaalset meeleseisundit, kus pinge tuleneb armukolmnurgaga seotud tunnetest. Pigem on tegu kaksiksuhtele omase tundega ehk kadedusega, kus laps kadestab ema sest emal on midagi, mida lapsel ei ole aga mida ta väga ihaldab (näiteks ema rindasid).

Oidipaalne suhe vajab rääkimist armastusest ja seksuaalsusest, vajab uue tähendusega sõnu, kuna sõnad on lisaks sõnatule keelele, nüüd uut laadi suhtes oluliseks suhtlemisvahendiks, mis eristab kaksiksuhte oidipaalsest. Kui partnerid ei räägi siis võib ka olemuselt oidipaalne suhe omandada kaksiksuhte iseloomu kuni taandarenguni oidipaalsest suhtest kaksiksuhtesse. Armastusest ja seksist on vaja rääkida teisel viisil kui kaksiksuhtes, et tunda end mehe või naisena mitte ema ja pojana ehk isa ja tütrena. Vaikivad eesti mehed ja naised oma õnnetutes suhetes on muutunud kaksiksuhte maailma sõltuvussuhete kurbadeks tunnistajateks ja tegelikeks osalisteks.

Häireid võrdkujutamises (sümboliseerimisprotsessis) võib käsitleda mitmel viisil. Äärmuslikul juhul võib kahjustus viia olukorda, kus inimene on kui monaadiline[22] keha, kes on sulgunud sõnatusse maailma. Võimetu leidma sõnu, et tarindada narratiive, mis vabastaks neid olemise konkreetsusest (keha ainult ühele) ja viiks suhtlemise kaksikkeha pole (keha kahele), nii kui see lapse ja ema vahelises suhtes. Mõningatel juhtudel aga on eraldumine ema keha tasandil mingil põhjusel takistatud, ja sõltuvuse algkuju ema ja lapse esmane kehaline ühtekuuluvus, jäänud valitsevaks seisundiks ning takistuseks lapse võrdkujutamise edasises arengus. Kliiniliselt nimetatakse võimetust väljendada oma mõtteid sõnades või võimetus mõista teiste kirjalikke ja suulisi mõtteid afaasiaks. Afaasia põhjuseks võivad olla nii orgaanilised aju kahjustused kui ka geneetilise, psühholoogilised või keskkonna mõjudest tulenevad põhjused.

Psühhoanalüütilise plaanis võib kirjeldada nelja häiret võrdkujutamises: võrdkuju kui selline ei ole inimesele eneseväljendusteks kättesaadav; võrdkuju on tekkinud, kuid mingil põhjusel mitteteadvusesse väljatõrjutud; võrdkuju on tekkinud, kuid moonutatuna eelteadvusesse tõrjutud; võrdkuju ei ole tekkinud, kuna suhe vanemaga ei taganud vajalikke tingimusi võrdkuju tekkimiseks ja kujunemiseks; võrdkuju on tekkinud, kuid purustatud trauma poolt.

 

2.D. Eneseregulatsioon[23].

Inimese ajutegevuse laiem eesmärk on toime tulla ümbritsevas keskkonnas. Kui mingil põhjusel on ümbritsev keskkond tajutud ohtlikuna ja tekib ärevus[24] ning frustratsioon siis on aju ülesanne tekkinud olukord lahendada. Aju ei saa olla iseenesest mingi toimiv mehhanism või juhtiv keskus, need on aju erinevad talitlused, mis moodustavad keerulise eneseregulatsiooni süsteemi, mille eesmärgiks on tagada organismi kui terviku tasakaal[25].

Eneseregulatsiooniprotsessil on kaks külge. Esiteks - kehas sündinud ja meeltesse saabunud stiimulite muundumine alul somaatiliseks erutuseks ja hiljem psüühilisteks esindusteks. Teiseks – meeltes tarindatud esinduste talitlus, frustratsiooni olukorra muutmisel, nende meeltes asuvate esinduste omavahelise suhtlemise abil. Frustratsiooni olukord sunnib meenutama möödunud toimetulemise viise, mis kujutab endast sisemiste esinduste tarindamise protsessi, kus osalised ja katkendlikud mälujäljed on aluseks kognitiivsetele protsessidele, mis viivad möödunud sündmuste mäletamise kogemiseni. Näiteks kas mälestus sõprade toetusest või ema hoolitsusest lapseeas.

Sünnist[26] alates (teatud määral ka sünnieelselt) on lapse kohanemine ümbritseva maailmaga sõltuvuses suhtest emaga, mille kaudu toimub lapse läbielamuste korrastamine. Kõige põhilisemal füüsilisel tasandil tuleb lapsel oma regulatiivsed süsteemid (näiteks, hingamine ja seedimine) kohandada välise maailmaga ning ema on see inimene, kes toetab last ellujäämiseks vajaliku psühholoogilise tasakaalu loomisel.

Kokkuvõtvalt: Eneseregulatsioon tähendab lapseea mitteteadlikest soovidest tulenevate vastuoluliste afektide ja tunnete vahel tasakaalu loomist ehk kaksipidisusega (ambivalentsusega)[27] toimetulemist, mis leiab aset tunnete teadvustamise ja (võrdkujutamise sümboliseerimise) tulemusena nn. psühhoanalüütilise funktsiooni rakendamisel.

 

Erinevad mõtted kokku kogunud, üles tähendanud ja sidunud Ants Parktal aastal 2013. Täiendused 26.03.2014. 24.08.2014.

 

 

 

 



[1] Phantaasia: Mitteteadvuses paiknevad, fülogeneetilise päritoluga meele osad, mis hõlmavad endaga seksuaalsed ja anastavad kihud ning psühholoogilised kaitsed. Osalevad ja saadavad kõiki meele toiminguid.

[2] Teadmised paiknevad pikaajalises mälus, mis omakorda jaguneb eksplitsiitseks (eksplikatiivseks ehk deklaratiivseks) ja implitsiitseks (ilmutamata, keerukalt ja segaselt väljenduv, sõnaliselt väljendamata, endastmõistetav) mäluks. Implitsiitses mälus tuleb õpitu või meeldejäetu (teadvustamata materjal) meelde automaatselt.

[3] Näiteks teadvustatud protsesside näiline jätkuvus vastavalt topograafilisele teooriale, kus fantaasiad vahelduvad reaalsuse täpse tajuga.

[4] Neuroteadlased (näiteks Stephen W. Porges, „The polyvagal theory“ 2011) kirjeldavad imiku sünnijärgset kohanemist keskkonnaga  kui sensoorsete kogemuste vastuvõtmise ja eristamise tulemust. Sensoorsete kogemuste töötlemine toimub peamiselt kehaliste protsesside regulatsiooni ja teadlikkuse kaudu.  Teisisõnu imik kohandab oma kehalised protsessid vastavusse keskkonnast saabuvale sensoorsele informatsioonile. Välise ja sisemise sensoorse taju kaudu toimivat eneseregulatsiooni kui võimet avastada ja interpreteerida sensoorset informatsiooni võime vaadelda kui psühhoanalüütilise funktsiooni kehalist prototüüpi .

[5] Mõtlemine: Eesti keeles on 68 sõna tuletatud sõnast mõtlemine.

[6] Vt. Masing, U. (2004) Keelest ja meelest. Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust. Tartu: Ilmamaa

[7] Ontogenees: Üksikisendi areng.

[8] Fülogenees: Liigi areng.

[9] Vt. Lakoff, G., Johnson, M. (1980) Metaphors we live by. Chicagoand London: The Unversity of Chicago Press,  kus kirjeldatakse, mil määral inimese tundeelu on määratletud metafooride poolt. Näiteks metafoor „Aeg on raha“ versus „Aeg on kui voolav jõgi“.

[10] Liiv

Viivunud viiv

Sõhiseb liiv

valusas selguses sipleb

mu meeleke

Ilmet, Tuuldunud luule, lk.57

[11] Sümboli kasutamise võime on inimesel Marshack’i sõnul 35000 aastat vana (Marshack, A. (1972) Cognitive aspects of Upper Paleolitic engraving. Current Antropology, no. 4/4).

[12] Sublimeerimine: Psühholoogiline kaitsemehhanism, milles seksuaalsed ja agressiivsed tungid, omandavad ühiskonna, kultuuri poolt heakskiidetud väljendusviisi ja vormi, mis on kooskõlas kultuuri ja ühiskonna kommete, ootuste, väärtuste ja normidega.

 

[13] Näiteks sõna lausumine eesti keeles tähendab lisaks tähendusele, et „ma lausun sõnu“ veel ka „kurja vaimu väljaajamise“ tähendust, mis tuleneb sõnade maagilise tähenduste maailmast.

[14]meile meeldiks kui

                     kivi pihustuks me jalahoobist

                     riisikad rivistuksid köögiriiulil

                     mesilased määriksid meile mett moka peale

                     võõrad kannaksid meid kätel

                     …

Ilmet, Sõõlatud luule, lk 261.

[15] Tabu: Puutumatuskäsk, tegevus- või sõnakeeld; loodusrahvastel olend, ese või toiming, mida tuli vältida, et säilitada rituaalset puhtust.

[16] Tootem: Loom, taim , ese või loodusnähtus usulise austuse objektina (Põhja Ameerika) indiaalaste kultuuris.

[17] Kõigil neil kes ytlevad et on Jumalat mõistnud

    on üks yhine joon

    nad on Jumalat mõistnud puudulikult

 

    Kõigil neil kes ytlevad et Jumalat pole olemas

    on yks yhine joon

    nad pole Jumala peale yldse mõelnud.

Ilmet, Aega on mu meelest, lk. 70.

[18] Oidipaalne arenemisjärk: Seksuaalsuse arengujärk, kus laps teadvustab isa ja ema seksuaalsuhte ning oma üksinduse ja abituse antud olukorras, olles välja jäetud ema ja isa suhtest. Oidipaalne olukord eeldab toime tulemist kolme uue probleemiga; biseksuaalsusest loobumine, üksinduse talumine ja surma teadvustamine.

[19] ME LÄHME

Sa tahad rahu

ma tahan rahu

sööd rahusteid

joon viina ma

ning leides ikka

veel mõne tahu

me lähme yksteist

piinama.

Ilmet, Tuul tuli, lk. 62.

[20] Mehel võib tekib hirm, et ema a’la vagina tentata (Näiteks episood  Pink Floyd’i filmist The Wall) õgib ära mehe peenise või kuna emaga on vahekord lubamatu, siis isa tuleb ja kastreerib poisi peenise. Tekkinud sisemine mitteteadvuslik konflikt väljendub seksuaalhäire sümptomis.

[21] Kui laps ei suuda taluda pettekujutelmadest (petlikest lootustest) vabanemist tegelikkuse mõistmise ja heakskiitmise kaudu, siis lapse kõikvõimas väljamõeldis laieneb ja tegelikkus eitatud või hävitatud, olematuks tehtud. Laps talitleb oidipaalses väljamõeldiste maailmas ning mõtte areng peatub. Kuna väljamõeldis ei saa ära võtta valu põhjust, siis toimub rünne iseenda ego vastu, täpsemalt iseenda tajuorganite ehk meelte vastu, et valu põhjustest vabaneda. Rünne võib viia tõsiste psühhootiliste mõtlemishäirete juurde (paranoia näiteks).

[22] Vana-Kreeka filosoofias jagamatu ühik.

[23] Tavakeele tasandil võib mõelda kahe sõna kasutamist – enesevalitsemine ja enesekontroll. Enesekontroll kirjeldab mingi otsuse täideviimise protsessi, milles juhtivat osa etendab tahe koos ratsionaalse mõistusega. Kuna enesevalitsemine jätab rohkem ruumi keha ja vaimu vahelisele dialoogile ning annab ka intuitsioonile enam õigust, siis sobib ka eneseregulatsiooni täpsemalt tähistama.

[24] Metsik

Meeleheite metsik sööst

krahmab kinni vööst

kinni litsub hinge

tõmbab narmendava tombu

läbi hirmsast ööst.

Ilmet, Tuuldunud luule, lk. 87.

[25] Näiteks reguleerides kehatemperatuuri, säilitada ühtlast südamerütmi, rahustada end ja peatada nutmine.

[26] Kust loode toitu saab see on ta enda naba

    siis ühel hetkel keegi naba katki rabab

    see hetk on tulvil solvumist ja võidurõõmu

    kuid kas saab inimene siis ka endast vabaks!

Ilmet, Taeva all., lk. 19.

[27] Kaksipidisus ehk ambivalentsus tunnetes väljendub näiteks otsustamisraskuste kaudu. Inimesel on keeruline tehe otsust, teha valikuid kuna vastandlikud tunded on intensiivsed. Valik on sageli kaksipidisuse korral seotud ka kaotusega. Eesti keeles väljendab kaksipidisus sõna tahes-tahtmata ehk paratamatult, tahes või tahtmata. Tahe – tahtmine midagi teha, tahtmatus – mittetahtmine. Luuletaja Peep Ilmet on luulekogus „Ajastaja“ haikus „Kõik nõnda põgus…“ sidunud inimlike tunnete kaksipidisuse looduse paratamatu ilu tajumisega.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 
     
    Kodulehtede valmistamine