EST ENG RUS
 
 
 
Esileht Mis on psühhoanalüüs Kontakt Otsing Uudiskiri Psühhoanalüüs eesti keeles
 
   
  Lugemist psühhoanalüüsi vallas
Prindi
 
Soovitatav psühhoanalüütiline kirjandus
Artiklid, loengud
 
 
 

Meelis Sütt’i mõtted seoses möödunud „Vaimse tervise päevaga“.

16.10.2016

Rahvatarkusest, esivanemate keelekasutusest ja tervena - terviklikuna tundmisest. Meelis Sütt.
 

Kolleeg Meelis Sütt’i mõtted seoses möödunud „Vaimse tervise päevaga“.
HEAD SÕBRAD! Soovin jagada teiega mõnd mõtet „Vaimse tervise päeva“ järelkajana.
Tundsin teatavat sisemist survet ka midagi selle tähtsaks peetava päeva puhul öelda. Paraku tekitas tähissõnapaar „vaimne tervis“ mingisuguse vastumeelsuse selle kõla kaikuvuses kaasa heliseda-helistada. Vastandpaar haige-terve ei haara mu meelest kuidagi inimmeele kogu rikkust, arenguvaru, loovust, heaolu ja tasakaalu. Lugesin hiljuti üht U. Sutropi artiklit meie esivanemate rahvatarkusest ja maailmapildist: https://www.folklore.ee/tagused/nr11/pdf/keel.pdf
Vot selles avaldatud mõtted kõnetasid ja tõid elavalt esile (elavdasid) selle ametliku päeva sügavama ja laiapõhjalisema võimaliku tähenduse. Sutrop kõneleb meile oma loos mitmetest muistsete rahvatarkuste ja maailmanägemise omaaegsetest iseärasustest, mis on keele kaudu meil ka tänapäeval kasutusel. Ainult me ei pruugi seda teada ja oleme seetõttu nende mälestuste suhtes sõgedad (pimedad). Muuhulgas räägib artikkel hingest ja vaimust. Kuna hingede aeg on veel ees, siis keskendungi vaimule, mille „päev“ on lähemal.
Saame lugeda: „Kus vaim pesitseb, sellele polegi nii lihtne vastata. Masing on osutanud, et sõna vaim algselt tähendas tuksumisi, mis elustavad keha. Sellest tähendusest on muutunud konkreetseks ka saami vaibmo, vaimo, mis nüüd tähendab südant (süda aga tuksub). Masing oletab ka, et vaim on mingis ühenduses seksuaalse sfääriga. Tüdruk võib kinnitada vanematele, kes teda noomivad poisiga magamise pärast: "Ta ep ole ühtegi oma vaimu mu peale puhunud". Masing arvab ka, et muiste, umbes aastani 800 oletati mehe ühte hinge asuvat naises. Kas ka vastupidi, pole Masingu järgi kindel. Kui me tuletame meelde, et mees ja naine moodustasid terviku (nagu ka kõik kehaosad, mis moodustasid paari, olid üks: kätepaar, jalapaar, silmapaar), siis vaimu asumine mehe teises pooles oleks päris usutav. Muistne hinge paralleelnimetus vaim on Soomes jäänud seniajani tähistama (abielu)naist (vaimo).“ Saksa täpsusega sõna-sõnalt võttes ja naljatledes võiks siis vaimse tervise päev olla seksuaalse paarisuhte ülistamise päev. Ka see sobiks, kuid midagi on kindlasti veel.
Meie meele toimimine on paljuski seotud, lisaks muudele olulistele seostele ja talitlustele, mäluga. Nii mälestustega endast, oma lähedastest, oma elu ajal kogetust, kui ka vanemate ja esivanemate tarkusest, eluolust, läbielamistest. Me ei peaks piirduma isegi mitte ainult sellega, vaid leidma-meenutama oma juuri ka aastasadade taha jäävast muinasajaloost. Traumeeritud, ehk murtud või haavatud meelega inimesed regresseeruvad psüühiliselt sellesse vanusesse, kus nad veel ei olnud traumeeritud või sellesse meeleilma olukorda, kus nad said kõige enam toetust elus olemiseks ja ellu jäämiseks (et ennast siis sealt uuesti „üles kasvatada“). Arvan, et ka eestlased võiks tunda oma esivanemate rahvatarkusi ja maailmapilti, sest see kõneleb ka meie endi maailmatunnetusest, mida teadlikult või teadmata omame keelekasutuse kaudu. Me keelekasutuses ja mõtlemises on niivõrd palju oma rahva tarkust, et selle märkamine ja uurimine võimaldab meid tunda end terviklikuna, osana tervikust, tervena. Kinnitan: meil on millele toetuda. Olge terved!

 

 
     
    www kujundamine